Raseduse ajal tundsin ennast väga hästi. Kerge iiveldus alguses ja natuke kõrvetisi ei häirinud väga. Arst, kelle juures arvel olin, rääkis, et esimene keisrilõige ei tähenda, et järgmine sünnitus ei võiks loomulik olla. Eks väike hirm, et kuidas seekord läheb, oli ikka. Samas, ei kartnud ma otseselt sünnitust ega ka keisrilõiget kuna eelmine taastumine oli kiire. Olin veidi rohkem arsti järelvalve all kuna mul oli arm emakal ja ka emakakaela konisatsioon oli teostatud mõned aastad varem. Nendest kahest tegurist mingeid probleeme ei ilmnenudki.

Küll aga juhtus midagi, mida ma poleks osanud uneski näha. Ühel õhtul, kui just olin riided vahetanud, et töölt koju minna, tundsin kuidas püksid märjaks läksid. Mingit valu ega ebamugavust polnud. Kiirustasin tualetti, olidki püksid põlveni märjad ja veidi verd. Pükstel olid laigud aga mitte väga palju. Sain kohe aru, et see on lootevesi. Rasedust oli siis 27+4 nädalat. Helistasin kohe mehele ja kutsusin ta järgi. Sõitsime vaikides, hoidsin pisaraid tagasi ja ei julgenud mõelda mis edasi saab. Vett rohkem ei tulnud.

Vastuvõtus ootasin päris kaua, valves olev ämmaemand ei uskunud esialgu, et see lootevesi oli mis tuli. Kui seal kohapeal uus ports tuli siis, oli see juba selge ja mind pandi pikali ning kutsuti arst. Kiire läbivaatus ja sain teada, et lootevett lekib aga on veel alles, laps kaalub 1kg+, mulle tehakse loote kopse ettevalmistavad süstid ja jään haiglasse. Alustatakse ka profülaktikaks antibiootikumi kuuri. See oli teisipäeva õhtu jaanuari lõpus, laps pidi sündima aprilli keskel. Olin shokis.

Jäin siis voodirežiimile. Otsisin meeleheitlikult infot, mis mind ees ootab kui laps peaks sündima. Kolmapäev möödus rahulikult aga neljapäeva hilisõhtul hakkas alakõht valutama. Eelneval ja samal päeval olid analüüsid korras. Põletikku polnud. Kõht valutas öö läbi. See polnud nagu sünnitegevus, valvearst kes öösel kais, ei saanud aru mis mul valutab kuna mingit emakatööd ei tuvastatud. Hommikuks oli valu väljakannatamatu. Sain valuvaigistava süsti ja kuna KTG järgi lapsel polnud enam väga hea olla siis öeldi, et otsustati keisrilõige teha. Peale läbivaatust arvas arst, et äkki ikka sünnib ise kuna emakakael oli juba osaliselt avanenud ja mind viidi sünnitustuppa. Keisrilõikeks oldi ka igaks juhuks valmis. Sünnitustoas olime väga lühikest aega kuna loote südametoonid langesid. Kiirustati keisrilõikele. Kui esimene keisrilõige tehti epiduraaliga ärkvelolekus siis nüüd tehti operatsioon narkoosis. Laps sündis 28+0 nädalal, kaaludes 1230g ja olles 37cm pikk.

Laps oli laste intensiivis 2 päeva ja viidi siis lastehaiglasse, kuna vajas suuremat hingamistoetust. Kahjuks ei saanud ma teda enne äraviimist näha ja vaatama sain minna alles 8ndal päeval peale sündi. Õnneks sain pilte näha, mis mehel temast teha õnnestus.

Ärkasin intensiivis ja sain arstilt teada, et mul oli tekkinud kõhukelmepõletik. Kõhuõõnes oli mäda ja peale keisrilõiget loputati kõhuõõnt ja jäeti voolik kõhtu. Reede hommikust esmaspäeva hommikuni olin intensiivraviosakonnas. Arst oli hämmingus, et selline põletik nii varjatult tekkis ja jumal tänatud, et mind keisrilõikele saadeti. Põletikunäit tõusis üle 200 ja põhjustajana tuvastati e.coli bakter. Saime tugeva raviga siiski kõik kontrolli alla. Lisaks tekkis ka kopsuarteri trombemboolia.

Haiglas olin kokku 14 päeva. Paar päeva olin kodus ning kui poja vastsündinute majja sai, kolisin lastehaiglasse sisse.

Ta sündis 12 nädalat enne tähtaega ja haiglas veetsime täpselt 10 nädalat.

Vaatamata raskele algusele on siiani temaga kõik korras. Eks elasime üle enamus enneaegsete probleemidest mis on seotud hingamisega, söömisega jne. Aga ta on terve ja tubli. Lõputu piima pumpamine kandis ka vilja, sain ta rinnale kui ta oli piisavalt suur ja tugev, et süüa jaksas ja sai rinnapiima 1a ja 7k.

Nüüd, kuu lõpus, saab ta juba 3-aastaseks. On omaealistele ilusti järgi jõudnud ja nii rasket algust ei oskaks enam kahtlustadagi.

Evelin Štaub

 

/ Kui Sa soovid samuti enda positiivselt lõppenud lugu teiste emadega jagada, siis saada see palun raili@aitaalustadaelu.ee. Oleme üksteisele toeks! /