Sünnitusmajade Fond võttis tööle kriisinõustaja, et siia jõudvatele sõjapõgenikest rasedatele naistele ja noortele emadele vaimset tuge pakkuda.

Kõige kiireloomulisem muutus ja abi, mida suutsime aasta esimeses pooles oma osakondadele pakkuda, on psühholoogilise nõustaja leidmine Ukraina sõjapõgenikele. Saime sõja alguspäevil osakondadelt tagasisidet, et ka kogenud arstid pole nii traumeeritud patsiente kunagi näinud ning kõige suurem abi oleks emakeelsest nõustajast. Sünnitanud ja lapseootel ukrainlannasid on tänase seisuga umbes 100 kandis.

Katerõna Haliant saabus Eestisse märtsi keskel ning asus kohe toimetama Ida-Tallinna Keskhaiglas ning Pelgulinna Sünnitusmajas, kuhu kõige rohkem sõjapõgenikest rasedaid jõuab. Ta pakub mõlemas osakonnas kriisinõustaja teenust ning vaid tänu meie heade annetajate abiga saame me sellist teenust pakkuda.

“Eraldi väga keerulise rühma moodustavad need naised, kes on kogenud vägivalda,” ütles Pelgulinna Sünnitusmajast Piret Veerus ning see oli üks põhjuseid, miks oli sünnitusmajja vaja organiseerida kiiremas korras ukraina keelt kõnelev kriisinõustaja.

Sünnitusmajade Fondi tegevjuht Liine Jänes leidis sotsiaalmeedia kaudu sobiva kandidaadi Kiievist ning võttis ta esialgu enda juurde elama. “Vormistasime ta kriisinõustajana Sünnitusmajade Fondi tööle ehk siis ta nõustab meil kahte sünnitusosakonda, kuhu kõige rohkem sõjapõgenikke jõuab – ITK ja Pelgulinna sünnitusmaja. Ja kuna ta töötab ainult emakeeles, siis selliselt sai see toimuda,” tutvustas Jänes kriisinõustajat Katerõna Halianti, kes on ise samamoodi sõjapõgenik.

Kriisinõustaja tasu on fondile märkimisväärne ja järjepidev kulu ning seega kutsume üles Fondile annetusi tegema, et Ukrainast siia jõudvad rasedad ja noored emad saaksid psühholoogilist abi.

Sünnitusmajade Fond SA
EE912200221014760940
Selgitus: Ukraina emad ja beebid