“Miks meil lapsi ei sünni?” Sünnitusmajade Fondi arutelu Paide arvamusfestivalil (2023)

VIDEO paneeldiskussioonist “Miks meil lapsi ei sünni?” Paide Arvamusfestivali Elukaare alal 11.08.2023

Vajame rohkem vaimset ja emotsionaalset turvatunnet

Sünnitusmajade Fond on suve jooksul palju ringi sõitnud, et koguda ja jagada infot oma ettevõtmistest ja plaanidest. 11.-12. augustil osalesime Paide Arvamusfestivali Elukaare alal ja korraldasime ka ise paneeldiskussiooni “Miks meil lapsi ei sünni?”.

Valisime antud teema, sest viimaste aastate üks murelikumaid küsimusi, mis puudutab rahvastiku ja iibe teemat on see, miks sündimus on nii oluliselt langenud.
Hiljuti läbiviidud Norstati uuringust selgus, et 77% Eestimaalastest peab sündimuse tõstmist oluliseks. LOE 7.08.2023 POSTIMEHEST 

Tõe huvides tuleb märkida, et Sünnitusmajade Fond pööras antud teemale oluliselt varem tähelepanu, kui lahvatas skandaal, mis oli seotud ebaeetilise uuringuga. Paides toimunud Arvamusfestivali ajaks polnud selle kohta avaldatud veel ühtegi uudist. 
Niisiis toimus meie arutelu “puhtalt lehelt” ja panelistid polnud kallutatud. 

Arvamusfestivali Elukaarealal korraldatud paneeldiskussioonis uurisime, kas sündimust on üleüldse võimalik reguleerida? Kas meil on vaja rohkem lapsi? Miks meil on vaja rohkem lapsi? Mis meid segab ja kas meid miski segab? Mis on olulisem – kas turvalised suhted või finantskindlus?
Tundlikke aspekte lahkasid kommunikatsioonifirma Powerhouse omanik ja  suhtekorraldaja Janek Mäggi, kolumnist Margit Adorf, Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap, Eesti Montessori Instituudi juht Ruth Maria Roosi-Ott ja Sünnitusmajade Fondi nõukogu esimees Madis Trei.

Arutelus jäid kõlama murelikud noodid:
👆🏻 lapsega üksijäämise hirm
👆🏻 tugivõrgustiku puudumine
👆🏻 noorte emade professionaalse eneseteostuse võimaluse kadumine
👆🏻 finantsraskused
👆🏻 hirm tuleviku ees 
👆🏻 tervislikud probleemid, viljatus

Mõtteid arutelust

Janek Mäggi: “Praegu sünnib Eestis umbes 10% vähem lapsi. Eripära Eestis on see, et meid elabki siin nii pööraselt vähe. Ma ütlen oma noortele: “tehke lapsi, aga ärge liiga kaugele seda aega lükake, sest tegelikult on väga tore ka oma lastega koos elada!“

Aage Õunap: “Tänases Eestis ei ole kriisis mitte finants- ega majandussektor vaid perekond. Perekeskne ja stabiilne poliitikaloome, töö- ja pereelu ühildamise võimalused ning koolides väärtuskasvatuse programmide rakendamine on ühed väheseid näiteid sellest, mida saame perede toetusteks teha.”

Madis Trei: “Noored on lastesaamise lainel samamoodi nagu nad on alati olnud. On tekkinud ajaline nihe – lapsi saadakse hiljem. Seda kõike suuresti majanduslikel põhjustel ja sotsiaalmeedia loodud illusioonide tõttu. Kuidas aga see kõik varasemaks keerata? See on tõeline küsimus.”

Ruth Maria Roosi-Ott: “Kaasaegse vanemluse puhul on palju juttu sellest, kui oluline on lapse arengu heaks talle turvatunde tagamine. Vähem räägitakse sellest, et turvatunnet vajavad ka täiskasvanud. Tähelepanu on pööratud majanduslikule kindlustundele, kuid tähtis on tuua fookusesse ka noorte täiskasvanute emotsionaalne ja vaimne turvatunne. Esimesed (või ka ainsad) lapsed sünnivad üha hiljem ning majanduslike ning tervislike põhjuste kõrval kõlab sageli “Ma ei ole veel valmis!”.
Rääkides rahast, siis näiteks vanemahüvitis pole meile toonud suurt muutust sündimuses, sest rahaline põhjus pole ainuke põhjus. Teiste põhjustega pole tegeldud, on tegeldud ainult majanduslikuga ja vaadatud, et kas me nii saame. Aga me saime teada, et sellest ei piisa.”

Margit Adorf: “Pere on alati suurem mõiste kui ainult ema ja isa ja lapsed, olgu neid lapsi üks või mitu. Laste kasvatamise ja veel enne, lapse saamise puhul on hästi oluline tugivõrgustiku olemasolu. Mitte ainult Sinu partner, vaid ka sinu vanemad, õed, naabrid, sõbrad.”