Teadlane: sündide arvu järsu vähenemise taga on suuresti elukalliduse tõus
ERR, 28. november 2023.
Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur ütles ERR-ile antud pikemas intervjuus, et viie aastaga on sündide arv vähenenud neljandiku võrra, kusjuures eriti suur on langus olnud kahel viimasel aastal. Rahvastikuteadlase sõnul on selle peamine lühiajaline põhjus olnud hüppeline elukalliduse tõus.
Statistikaamet avaldas oktoobrikuus sündinud laste arvu: möödunud kuul sündis Eestis 980 last. Sel aastal pole meil ühtegi kuud, kus oleks laste arv üle tuhande. Mis Eestis toimub? Kas on vähenenud sünnitusealiste naiste arv, nende vanus on kasvanud ja tulnud erakorralised ühiskonnaolud? Võrreldes 2018. aastaga sünnib meil pea veerandi jagu vähem lapsi!
Tõepoolest paistab niimoodi, et selle aasta sündide arv teeb uue negatiivse rekordi, mis on veel madalam kui eelmisel aastal. Suure tõenäosusega saab sünde olema esmakordselt vähem kui 11 000.
Vähenemise põhjustest rääkides tuleb eristada lühiajalisi ja pikaajalisi tegureid. Kriisilaadseid järske vähenemisi tuleb seostada eelkõige lühiajaliste teguritega, millest kõik meie piirkonna riigid on viimastel aastatel rohkem või vähem mõjutatud olnud. Nendeks teguriteks on olnud Covid-19 pandeemia, Ukraina sõda ja majandusolukorra halvenemine.
Kõige suurem sündide arvu kukkumine jääb aastasse 2022 (-12,2 protsenti). Koroonaviirusega seda seostada ei saa, sest pandeemia jõudis Eestisse 2020. aasta algul ja selle negatiivne mõju oleks pidanud kajastuma juba järgmise aasta sündide arvus. Kuid 2021. aastal oli sündide arv Eestis ja paljudes teistes riikides isegi mõnevõrra suurem kui aasta varem. Samuti ei saa 2022. aasta langust seletada Ukraina sõjaga, mis puhkes 24. veebruaril. Sõjast tingitud ebakindluse tõus võis mõjutada sündide arvu vaid 2022. aasta paaril viimasel kuul.
Pandeemia ja Ukraina sõja mõju kõrvalejätmine jätab kõige tõenäolisemaks teguriks elukalliduse, mis hakkas Eestis ülespoole liikuma juba 2021. aasta esimesel poolel. Hinnatõusu tipp jäi möödunud aasta keskpaika. Elukalliduse dünaamika sobib seega ajaliselt kõige paremini kahe viimase aasta sündide arvu vähenemist seletama.
Seda seletust toetavad ka uuringufirma Norstat poolt Pere Sihtkapitali tellimusel 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta algul tehtud rahvastikubaromeetri küsitluse tulemused. Selles küsiti enam kui tuhandelt inimeselt, millised tegurid on nende pere ja laste saamise plaane viimasel ajal kõige enam mõjutanud: kas koroona, Ukraina sõda või elukalliduse tõus? Inimesed märkisid kõige sagedamini negatiivseks mõjutajaks just elukalliduse tõusu.
Samas on see natuke arusaamatu, sest 2008-2009 majanduskriis oli kaheldamatult rängem kui praegune, meenutagem kasvõi tööpuuduse järsku kasvu ja palgakärpeid. Ometigi on praegu toimuval suurem mõju sündivate laste arvule kui toona?
See on tõepoolest huvitav, sest tavaliselt avaldub majanduskriisi mõju inimestele just hõive vähenemise ja töötuse suurenemise kaudu. Kuid ka elukalliduse kiire kasv on märgatavalt halvendanud inimeste toimetulekut. Selle tõenduseks on hiljuti avaldatud andmed vaesuse kohta, mille järgi absoluutses vaesus elavate inimeste arv suurenes Eestis 2022. aastal kaks ja pool korda. Samuti langes väga madalale tarbijausalduse indeks, mis mõõdab üldist majanduslikku kindlustunnet.
Kuna vanemahüvitist arvestatakse enne lapseootele jäämist teenitud palgalt, siis vähendas elukalliduse tõus tuntavalt ka vanemahüvitise reaalväärtust. Kõige selle taustal ei ole laste saamise ootele panemine tegelikult sugugi üllatav. Ja on võimalik, et võrreldes 2008. ja 2009. aastaga on ka inimeste ootused kasvanud ja selle tõttu reageeritakse ebakindluse kasvule varasemast rohkem.
