2022. aasta oli rahvastikustatistikas erakordne – seda iseloomustavad rekordsuur sisseränne ja rekordmadal sündimus. Varasemast vähem sündis mullu nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi.
Statistikaameti täpsustatud andmetel elab Eestis 1. jaanuari seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6 protsenti) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viis korda.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo tõi rahvaarvu kasvu puhul välja, et see suurenes piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. “Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1 protsendi) võrra,” ütles Müürsoo.
Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 66 protsenti moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 2171.
Sündimus teeb vähikäiku
2022. aasta oli erakordne ka madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last.
“Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90-ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,” selgitas Müürsoo.
2022. aastal sündis 11 646 last, mis on 12,3 protsenti vähem kui 2021. aastal. Keskmiselt on sündide arv olnud pärast taasiseseisvumist ligi 14 000 aastas.
Arvuliselt sündis vähem nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi, tõi Müürsoo välja, lisades, et mõnevõrra kasvas esimeste laste (2021: 37,2 protsenti, 2022: 39,8 protsenti), kuid langes teiste (2021: 35,9 protsenti, 2022: 33,8 protsenti) ja kolmandate (2021: 18,8 protsenti, 2022: 18,1 protsenti) laste osakaal kõikidest sündidest.
Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31,2 aastat, esmasünnitajate puhul 28,9. Põhjalikuma sündide statistika 2022. aasta kohta avaldab statistikaamet 31. mail.
Eelmisel aastal suri 17 315 inimest. Seda on küll 1272 inimese võrra vähem kui 2021. aastal, kuid Müürsoo sõnul tasub meenutada, et 2021. aastal oli surmade arv ka erakordselt kõrge. Sellele eelnenud kümnel aastal on surmajuhtumite arv aastas jäänud 15 000–16 000 vahele.
Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne
Eesti kodanikke saabus riiki mullu 6981 ning lahkus 5352, ehk saabujate hulk ületas 1629 inimese võrra lahkujate hulka. Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), keda on kümme korda enam kui aasta tagasi. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417.
Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome. Üle lahe lahkus 2481 inimest (sh 2068 Eesti kodanikku), mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Soomest naasis 2744 inimest, kellest 2374 olid Eesti kodanikud.
Sündimust mõjutas koroona- ja sõjaärevus
Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur ei nõustu väitega, et ülimadala sündimuse taga on väiksemad põlvkonnad, kus sünnitusealisi naisi ongi vähem. Puuri sõnul see küll mõjutab sündide arvu, ent moodustab suhteliselt väikese osa sellest langusest.
Rahvastikuteadlase sõnul on sündide arvu languse taga erinevad tegurid, mis on nüüd kokku kuhjunud. Tegemist ei ole ainult Eestile omase nähtusega ja see on ajaliselt väga täpselt seotud sellega, kui erinevates riikides said vaktsiinid kättesaadavaks ja COVID-ist tingitud piirangud hakkasid leevenema. Piltlikult öeldes üheksa kuud pärast 2021. aasta kevadet on vähenemist näha olnud, hiljem lisandus Ukraina sõja mõju, nentis teadlane.
Ajalukku tagasi vaadates tõdes Puur, et ärevatele aegadele, mil sündimus on vähenenud, järgneb tavaliselt n-ö kompensatsiooniperiood. “Klassikaliselt Teise maailmasõja või Esimese maailmasõja järel oli sündimus mitme aasta jooksul kõrgem. Eestis olid kõige keerulisemad madala sündimuse aastad 1944-1945. Pärast seda siis natukene see asi taastus,” tõi teadlane näiteid.
Sünnitajate rahvuslikus koosseisus Puuri sõnul drastilisi muutusi näha pole. “Sündide arvu vähenemise põhiosa on tulnud eestlaste arvelt või eestlaste sündide arvelt, sest neid on lihtsalt rohkem.”
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Indrek Kiisler