AITASIME ALUSTADA ELU
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu liige aastatel 2000–2017 Sirje Endre
meenutab:
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi asutamislugu ulatub tagasi 2000. aasta maikuusse, täpsemalt – fond asutati 18. mail. Fondi loomise algne idee pärineb tolleaegselt Pelgulinna Sünnitusmaja peaarstilt dr. Maike Parvelt, kes oli mõelnud sellele juba varasemalt. Kui ta ideest rääkis, tundus see kohe väga päevakohane ja vajalik. Tervishoid pidi tollal Eestis toime tulema ju suhteliselt kitsastes oludes, ka heategevus oli veel küllaltki tagasihoidlik. Kuna haigemajade kogu võimekus läks hoonete siseruumide enam-vähem normaalseks keskkonnaks tegemisele, oli haiglatel suur nappus moodsast aparatuurist. Isegi ultraheliaparaat, mis tänapäeval on patsiendi esmasel uuringul juba iseenesestmõistetav, oli tollal haruldane.
Kuid nagu iga ideega tavaliselt ikka, vajab see kõigepealt läbikaalumist. Esitasime endale küsimused: mis on eesmärk, millest alustada, mis on sünnitusmajale kõige vajalikum, kes võiksid olla fondi nõukogus jne. Kõigepealt arutasime dr. Parvega ideed kahekesi, siis otsustasime kaasata Liis Klaari, olime sel ajal temaga Riigikogu IX koosseisu saadikud. Liisil oli pikalt välismaal elanuna vajalikke kogemusi heategevuse valdkonnas, pealegi oli meil kolmekesi kergem ajurünnakut teha. Põhiküsimus oli, kuidas ja mil moel saame kaasa aidata sellele, et need lapsed, kes Pelgulinnas sünnivad, saaksid sündida ilusas ja moodsa aparatuuriga keskkonnas.
Toetusfondi nõukogu koosseis kujunes üksmeelselt. Tähtsaim oli, on ka täna, et nõukogu liikmete hulgas oleks ühiskonnas tunnustatud inimesi, kellele oleks kompetents oma erialal ja soodumus heategevuseks. Peale meie kolme olid liikmed Andres Haamer, Jüri Tallinn, Urmas Sõõrumaa, Veiko Sepp, Väino Linde ja Kai Allik. Nõukogu esimees oli Liis Klaar. On huvitav märkida, et toetusfondi juhtide koosluse taustal sündis tähendusrikas ühisnimetaja: Liis Klaar oli Aasta Naine 1998. aastal, 2012. aastal omistati see auväärne tiitel dr. Maike Parvele. Ta on aastast 2007 ka Tallinna linna aukodanik ja teenetemärgi kavaler.
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi nõukogu valikul sai fondi esimeseks tegevjuhiks väikeettevõtja Taivo Virve. Järgnevalt olid tegevjuhi ametis Kadri Karula (1. maist 2004) ja Eeva Kauba (15. novembrist 2010). Nõusoleku tulla fondi patrooniks saime pr. Ingrid Rüütlilt, kes oli kandis seda väärikat tiitlit aastatel 2001–2008. Patroon aastatel 2009–2017 oli Laine Jänes (Randjärv). Aastate jooksul vahetusid ka nõukogu liikmed, näiteks tuli nõukogusse Arno Sillat, kes oli lühikest aega ka nõukogu esimees. 2010. aastal lahkusid nõukogust Kai Allik ja Andres Haamer, liitusid Erkki Peetsalu, Andres Sutt (nõukogu esimees pärast Arno Sillatit) ja Olavi-Jüri Luik.
Fondi tegevust suunas juhtlause: AITA ALUSTADA ELU.
Veiko Sepp oli toetusfondi tegevuse algaastatel firma AS-i Ericsson Eesti esinduse juht. Esimene suurannetus tuligi firmalt Ericsson, selleks oli kogu sünnitusmaja telefonisüsteemi uuendus, seda nii lauatelefonide kui ka moodsate kaasaskantavate telefonide näol. Urmas Sõõrumaa annetas erilise massaaživanni.
Toetusfondi ettepanekul tegi dr. Parve hea tuttav, andekas sisekujundaja Lilian-Hanna Taimla 2000. aastate alguses sünnitusmajale (koridorid ja palatid) mõnusa soojades värvides sisekujunduse. Tegi seda tasuta, kuna sünnitusmajas olid ilmale tulnud tema lapsed. Märkimisväärne on ka fakt, et Lilian-Hanna tütar, tollal 12-aastane Lisanna joonistas Pelgulinna Sünnitusmajale logo, milleks oli Känguru, kelle taskust piilub välja väike kängurulaps.
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond kogus esimese 16 tegevusaasta jooksul sünnitusmajale toetusi rohkem kui miljon eurot. Sünnitusmajale toetuste saamiseks toimusid mitmed kampaaniad (telefoniannetuste kampaania, kunstioksjonid, kontserdid, koolitused). Ka Swedbank algatas annetuste kogumise, sidudes selle mõne konkreetse meditsiiniaparaadi ostuks.
Esimene suur avalik üritus toimus Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi organiseerimisel 2000. aasta sügisel – sügiskõnd Nõmme tervisradadel. See on jäänud meelde ka sellepoolest, et osales telereporter Urmas Ott.
Fondi tegevuse tulemusel on sünnitusmajale aastate jooksul ostetud mitmeid uusi meditsiiniaparaate. Mõned näited: portatiivne röntgeniaparaat, ultrahelikirurgia süsteem, kaasaegne kuvöös beebidele, aparaat vastsündinute hingamispuudulikkuse sündroomi lahendamiseks (SiPAP-aparaat), vastsündinute elustamislaud (mis leiab rakendust üldse sünnitusjärgselt), kliimaseadmed sünnitusmajale; loote tsentraalse jälgimise süsteem ehk diagnostikaaparaat, mis aitab ema ja lapse seisundit jälgida sünnituse ajal parimal võimalikul tasemel, aidates senisest täpsemalt hinnata nii ema kui sündiva lapse seisundit igal hetkel, samas sekkumata liigselt sünnitusse (800 tuhat krooni maksva aparatuuri ostuks koguti suur osa summast Swedbanki annetuskeskkonnas).
Ja oli veel palju muud, näiteks sündisid fondi algatusel vastsündinute intensiivravi palatid ja esimesed 8 perepalatit. 2005. aastal said valmis tänapäevale vastavad töö- ja puhkeruumid arstidele-õdedele, milliseks ettevõtmiseks annetas miljon krooni OÜ Manutent juhatuse esimees Märt Vooglaid. Ta põhjendas annetuse tegemist tookord järgmiselt: „Minu kaks last on ilmale tulnud just Pelgulinna Sünnitusmajas ja ma olen alati kiitnud seal töötavaid arste ja ülejäänud personali suurepärase töö eest. SA Tallinna Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond olnud edukas toetuskampaaniate korraldamisel haigla opereerimiseks vajalike aparatuuride, instrumentide jms. ostmiseks, kuid seni on tahaplaanile jäänud arstide ja personali töötingimuste parandamine. Sellest tulenevalt tegin oma otsuse.”
Toetusfondi kõigi aegade suurimaks saavutuseks võib pidada Pelgulinna Sünnitusmaja juurde perekeskuse rajamist. Idee sündis fondi nõukogus juba 2004. aastal. Beebidele moodsa ja turvalise treeningkeskkonna kujundamine ja ehitamine oli keeruline ning kallis ettevõtmine, mõte vajas kõigepealt laagerdamist, muidugi ka arvutamist. Ei mäleta täpselt, kuid neid exceli-tabeleid oli üsna palju. Perekeskuse sisekujundus sündis fondil taas koostöös Lilian-Hanna Taimlaga, projekteerimine ja ehitusalased ettevalmistustööd algasid 2009. aasta mais. Eeltöid ja projekti valmimist rahastas toetusfond.
Ehitajaks valisime AS-i Remet. Perekeskuse sarikapidu oli sama aasta juulis, keskuse pidulik avamine leidis aset 15. septembril 2009. Tallinna Linnavalitsus andis perekeskuse ehitamiseks 3,6 miljonit krooni, toetusfondilt lisandus 500 tuhat krooni. Sellest ajast alates kuni tänaseni pakub Pelgulinna sünnitusmaja (täna LTKH naistekliinik) perekeskus kõiki vajalikke teenuseid perekonnale alates naise rasedusajast kuni lapse sünni ja esimeste eluaastateni (spetsiaalne osoonibassein mitmete veeprotseduuridega, massaažiruumid, võimlemissaal, puhkeruumid jne.).
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondile on aastate jooksul annetanud sajad eraisikud ning mitmed firmad. Sünnitusmaja koridoris on üleval tänuplaadid suurannetajatele: Ericcson Eesti AS, Swedbank, Colonna Kinnisvara, Novatours, EMT, OÜ Manutent, Olümpic Casino, Rime Kinnisvara, OÜ Margoo, Spordiürituste Korraldamise Klubi, Jazzkaar, Prisma Peremarket, Monoteater, Germund Hulgi, Hansapost OÜ jt.
Hea sõna ja tänukaardiga meenutasime kõiki neid paljusid inimesi, kes on jaganud oma nõu või toetust Sünnitusmaja toetusfondile: Anne Erm (Jazzkaar), Mati Lilliallik (Spordiürituste Korraldamise Klubi), Aleksander Tammert, Riina Rõõmus (Vikerraadio), Jan Uuspõld, Karl Kermes (Monoteater), Olga Aasav (kunstioksjoni korraldamine Tartus). Tänusõnu pälvivad mitmed eraviisiliselt annetajad, nagu näiteks Kristina Mänd Lakhian (Malaisia), Kristi Rohtsalu, Merike Martinson jpt.
Ei saa jääda igaveseks elama „ilusa järve kaldale”, nagu öeldi ühes filmis. Et oli vaja anda võimalust uutele loova energiaga inimestele, astusime kolmekesi – Liis, Maike ja mina – fondi nõukogust tagasi 2017. aasta septembris. Loodame, et aitasime oma tegevusega kaasa Eesti ühiskonna muutumisele avatumaks ja hoolivamaks.
Kirjutanud fondi asutajad: Maike Parve, Liis Klaar ja Sirje Endre